Putini külalised ei pikendaks sanktsioone

Sama seisukohta, et praegu pole õige aeg sanktsioonide osas midagi otsustada, et habrast relvarahu mitte ohtu seada, väljendasid Austria ja Hispaania välisminister ka esmaspäeval Brüsselis toimunud kohtumisel. Sama meelt oli ka Slovakkia välisminister.

Teisipäeval pärast Euroopa asjade ministrite kohtumist ütles ELi eesistujariigi Läti minister Edgars Rinkevics, et neljapäeval Brüsselis algavalt Ülemkogult ilmselt sanktsioonide osas mingit otsust ei tule.

Ajaleht Wall Street Journal kirjutab, et viimastel päevadel on Brüsselis, Pariisis ja Berliinis peetud kõnelustel sündinud konsensus, et praegu jääb sanktsioonide uuendamise otsus tegemata, kuid tehakse juunis, mil toimub järgmine ELi valitsusjuhtide tippkohtumine. See oleks tagumine aeg, sest juulis saaks ümber Malaisia reisilennuki allatulistamise järel Venemaale kehtestatud energia- ja kaitsetööstuse ning panganduse vastu suunatud majandussanktsioonide tähtaeg.

Konkreetsete isikute suhtes kehtestatud sanktsioone on praegu pikendanud kuni septembri keskpaigani. Lisaks peatati Venemaaga kaubandus- ja viisakõnelused.

Sanktsioonide pikendamist on nõudnud eelkõige Balti riigid koos Poola ja Suurbritanniaga. „Loodan, et me suudame võtta selge poliitilise hoiaku, et sanktsioonid jäävad jõusse, kuni Minski relvarahu leping on täies ulatuses ellu viidud,“ ütles Suurbritannia välisminister Philip Hammond.

Leedu välisminister Linas Linkevicius ütles intervjuus Bloombergile, et sanktsioonid peaksid jõusse jääma vähemalt aasta lõpuni.

Saksamaa kantsler Angela Merkel kordas sel nädalal samuti, et sanktsioonisurve peab jääma, kuni Minski lepingu tingimused on täidetud. Üks neist näeb ette, et Ukraina taastab aasta lõpuks kontrolli oma idapiiri üle. Nii on argumenteeritud, et ka sanktsioonid peaksid jõus olema vähemalt aasta lõpuni.

Prantsusmaal teavitasid ametnikud teisipäeval ajakirjanikke, et sanktsioonide leevendamine võib käia ka samm-sammult, sedamööda, kuidas relvarahulepingu tingimusi täidetakse.

Sanktsioonide pikendamiseks on vaja kõigi 28 riigi nõusolekut. Euroalaga abipaketi üle rasketes kõnelustes Kreeka peaminister Alexis Tsipras on öelnud, et Kreeka ei anna käest õigust vetostada mis tahes ELi otsust, mis on vastuolus Kreeka rahvuslike huvidega.

„Sanktsioonide-vastase leeri enesekindlus kasvab,“ kommenteeris Bloombergile Brüsselis asuva Euroopa Poliitikauuringute Keskuse analüütik Steven Blockmans. Sanktsioonide karmistamine on tema sõnul tõenäoline vaid juhul, kui Venemaa peaks veel sügavamalt Ukraina territooriumile tungima.